KUDO



Üldised käitumisreeglid

  1. Reegel 1. Austav suhtumine dōjō-sse

    Treeningul osalejad peavad dōjō-sse sisenedes ja sealt lahkudes kummardama, hoidma puhtust ja korda, hoolitsema varustuse eest ning kasutama ruume ainult ettenähtud otstarbel.
  2. Reegel 2. Austav suhtumine kõigisse organisatsiooni sensei’desse

    See hõlmab klubi „VORTEX“ instruktorite koosseisu, KUDO Föderatsiooni juhte ning vanemaid õpilasi ehk senpai’sid.

    Õpilane peab sensei’ga kohtudes esimesena kummardama. Samuti väljendab õpilane kummardusega tänu selgituste ja uute teadmiste eest. Võistlussportlased peavad andma sensei’le teada treeningult puudumise põhjustest. Rangelt tuleb järgida hierarhiat ning sensei ja õpilase vahel ei ole lubatud familiaarsed suhted.

    Õpilane on kohustatud järgima kõiki sensei juhiseid treeningu ajal. Ainult sensei otsustab, kas ta õpetab teid või mitte. Tehnikat ei ole võimalik „osta“. Igakuised liikmemaksud tagavad teile võimaluse treenida ning annavad tagasihoidliku võimaluse väljendada tänu saadud teadmiste eest. Iga õpilane peab tasuma liikmemaksu õigeaegselt.

    Sensei juhised moodustavad ainult väikese osa õppimisest. Õpilase areng sõltub suurel määral tema töökusest ja pühendumusest. Kui sensei näitab teile, kuidas tehnikat paremini sooritada, või teeb märkuse, olge äärmiselt tähelepanelik ning ärge unustage teda kummardusega tänada. Kui teil on mingil põhjusel vaja senseilt midagi küsida, minge tema juurde (ärge kunagi kutsuge teda enda juurde), kummardage ja seejärel esitage oma küsimus.
  3. Reegel 3. Üldtunnustatud rituaalide ja treeningutel osalemise tingimuste järgimine ning korrektne suhtumine treeningupartneritesse

    Treening algab rivistumise ja kummardusrituaaliga asendist „seiza“ ehk põlvili istudes. Vanem õpilane (sensei järel vanima vööastmega õpilane) annab käsu tervitada senseid: „Sensei-ni-rei“. Seejärel tervitavad kõik kohalviibijad üksteist ühise kummardusega ja kummardavad dōjō poole. Sama rituaaliga treening ka lõpeb.

    Treeningutele hilinemist tuleb vältida. Kui see siiski juhtub, on parem oodata tervitustseremoonia lõppemiseni ning pärast senseilt loa saamist treeninguga liituda. Saali ei tohiks siseneda ajal, mil sensei tehnikat selgitab. Tuleb oodata selgituse lõppemiseni ja alles seejärel saali siseneda. Hilineja sooritab iseseisvalt kummardusrituaali (senseile, kõigile kohalviibijatele ja dōjō-le), teeb lühikese soojenduse ning alles seejärel alustab treeningut.

    Vestlused tatamil tuleb viia miinimumini. Treeningu ajal ei tohi kanda ehteid (kellad, käevõrud, ketid jne), et vältida enda ja treeningupartnerite vigastamist. Treeningu ajal ei tohi tatamilt lahkuda, välja arvatud juhul, kui olete saanud vigastada või haigestunud. Tehnikate sooritamisel tuleb partnerit kukkumisel julgestada ja tagada tema maksimaalne ohutus. Sparringu ajal on keelatud lüüa täie jõuga või partnerit tahtlikult vigastada.

    Iga õpilane peab kandma KUDO sümboolikaga dogi’t (jakk ja püksid). Dogi võib olla sinine või valge. Vöö peab olema valge, kui õpilane ei ole veel kyu-kategoorias atesteeritud. Dogi parempoolne hõlm peab olema sees ja vasak hõlm katma selle. Seda Jaapani tava muudetakse ainult surnu matusteks ettevalmistamisel. Vöö peab olema seotud nii, et mõlemad otsad oleksid ühepikkused. See on viimane asi, mida tehakse enne tatamile minekut.

KUI TE EI SUUDA NEID REEGLEID JÄRGIDA, EI OLE TEIL VÕIMALIK SELLES DŌJŌ-S KUDO-T ÕPPIDA.


Asutaja

Daido Juku karate-do (hiljem KUDO) asutaja sensei Adzuma Takashi sündis 22. mail 1949. aastal Jaapanis Kesennuma linnas. Pärast keskkooli lõpetamist 1969. aastal astus Adzuma Takashi Waseda ülikooli filosoofiateaduskonda. 1971. aastal alustas ta Kyokushinkai karate treeninguid. Juba 1972. aastal asutas Adzuma Takashi Waseda ülikoolis Kyokushinkai karate sektsiooni. Samal aastal saavutas ta Kyokushinkai karate kuuendal Jaapani meistrivõistlusel teise koha. 1977. aastal võitis ta üheksanda Jaapani meistrivõistluse. Kompromissitu võitlusstiili tõttu sai Adzuma Takashi hüüdnimeks „Tank“.

Kümne aasta jooksul treenis sensei Adzuma Takashi, osales võistlustel, reisis ja täiendas oma oskusi. 1981. aastal rajas Adzuma Takashi oma teadmistele ja tohutule kogemusele tuginedes universaalse võitlusstiili – Daido Juku karate, millest hiljem kujunes KUDO.

Praegu on sensei Adzuma Takashil KUDO 8. dan, Kyokushinkai karates 8. dan ja judos 3. dan.

Eraldi väärivad märkimist tema saavutused tamashiwari’s (esemete purustamine). 1991. aasta Hokutoki turniiril purustas ta käega kümme jääplaati. 1995. aastal püstitas ta maailmarekordi, purustades kaksteist plaati. 2001. aastal parandas Adzuma Takashi esimestel KUDO maailmameistrivõistlustel oma maailmarekordit, purustades kolmteist jääplaati.


KUDO areng maailmas

12. mail 2001 otsustas rahvusvaheline organisatsioon muuta Daido-Juku karate-do nime KUDO-ks (avatud meele tee).

2001. aasta novembris toimusid Tokyos esimesed KUDO maailmameistrivõistlused. Osales rohkem kui 25 riiki ning võistlustel osalesid lisaks KUDO võitlejatele ka muay thai, wushu sanda ja pankrationi esindajad. Esikohad jagasid Venemaa ja Jaapani sportlased, kes kõik esindasid KUDO-t.

2005. aastal toimusid Tokyos teised KUDO maailmameistrivõistlused. Osales rohkem kui 30 riiki. Meistriteks ja medalivõitjateks tulid Venemaa ja Jaapani sportlased. Pärast meistrivõistlusi toimus Adzuma Takashi juhendamisel seminar ja dan-eksam.

2007. aastal toimusid Bulgaarias esimesed KUDO Euroopa meistrivõistlused. Osalesid sportlased kümnest riigist. Venemaa sportlased osalesid ainult kohtunikena. See oli Adzuma Takashi soov.

2008. aasta jaanuaris toimusid Moskvas teised KUDO Euroopa meistrivõistlused. Osales 14 riiki. Võistlused toimusid spordi- ja kontserdikompleksis „Družba“ Lužnikis 5000 pealtvaataja ees. Kõik esikohad saavutasid Venemaa sportlased.


Eesti KUDO Föderatsioon

2000. aasta juunis külastasid Venemaa Daido-Juku karate-do (KUDO) spetsialistid Roman Anaškin, Vladimir Zorin ja Anatoli Filipov Genadi Demahhini ja Igor Golubevi kutsel Eestit ning viisid läbi kolmepäevase seminari.

Pärast seminari läbimist kutsuti Genadi Demahhin ja Igor Golubev 2000. aasta juulis Venemaale suvelaagrisse. Laagri tulemuste ja normatiivide täitmise põhjal omistati neile Daido-Juku karate-do esimesed danid.

2000. aasta augustis registreeriti Eesti Daido-Juku Karate-do Liit.

2001. aastal tegeles Eestis selle võitluskunstiga juba 100 inimest. Aasta jooksul toimus kaks vabariiklikku turniiri. Edukalt esineti Läti meistrivõistlustel. Juri Panin, Aleksei Tšistjakov ja Sergei Kissel saavutasid esikohad. Teised sportlased tulid samuti medalivõitjateks. Esimest korda osalesid Juri Panin ja Aleksei Tšistjakov edukalt 2001. aasta Venemaa lahtistel meistrivõistlustel, läbides mõlemad kaks ringi. Juri Panin pälvis eriauhinna „Võidutahte eest“.

2002. aasta novembris toimusid Tokyos esimesed KUDO maailmameistrivõistlused. Eestit esindas Juri Panin. Alustanud võitlust kindlalt Jaapani sportlase vastu, murdis Juri käeluu. Vaatamata vigastusele viis ta võitluse lõpuni.

2003. aastal sooritas Igor Golubev Venemaal suvelaagris KUDO 2. dan’i eksami.

2004. aastal toimus Tallinnas „1. Balti lahtine karikas“. Osalesid Eesti, Läti ja Venemaa meeskonnad. Meie meeskonna medalivõitjateks olid Vladimir Komarov, Sergei Puzin ja Sergei Kissel.

Aastatel 2002–2003 toimus Eestis ja välismaal arvukalt turniire ning suvelaagreid. Eesti KUDO arengus osalesid aktiivselt ja edukalt noored ning väga andekad sportlased: Aleksei Tšistjakov, Juri Panin, Vladimir Komarov, Denis Kašpirovski ja Sergei Kissel. Kogenumatest sportlastest Sergei Puzin ja Aleksandr Gruško.

2003. aastal saavutas Eesti sportlane Natalja Otpuštšennikova Venemaa laste meistrivõistlustel 3. koha ning pälvis eriauhinna „Publiku lemmik“.

Venemaa laste KUDO meistrivõistlusi peetakse kõige osavõturohkemateks (200–250 osalejat) ja tasemelt kõige tugevamateks.

2004. aastal toimus Tallinnas „2. Balti lahtine karikas“. Osalesid sportlased Itaaliast, Jaapanist, Venemaalt, Saksamaalt, Poolast, Aserbaidžaanist, Lätist, Leedust ja Eestist. Võistluste aukülaline oli KUDO asutaja Adzuma Takashi. Turniiri kanti üle Venemaa juhtivates spordikanalites.

2005. aastal hakkasid Eesti Daido-Juku Karate-do Liidu sportlased esimest korda osalema kick-poksi low-kick’i võistlustel. Eesti meistrivõistlustel saavutasid 11 sportlasest 5 esikoha ning ülejäänud tulid medalivõitjateks.

2006. aastal toimusid Itaalias WAKO juunioride kick-poksi maailmameistrivõistlused. Eesti KUDO esindaja Daniel Arakšejev saavutas kuni 81 kg kategoorias low-kick’i arvestuses 3. koha.

2007. aastal saavutas meie sportlane Oleg Smirnov Venemaa juunioride meistrivõistlustel 3. koha.

Leedu meistrivõistlustel saavutasid esikoha Sergei Kissel, Vladislav Smirnov ja Sergei Puzin. Medalivõitjateks tulid Aleksandr Litkovski, Aleksandr Kassjantšuk ja Oleg Smirnov.

Rahvusvahelisel kick-poksi turniiril „ESTOPEN“ saavutas KUDO sportlane Aleksandr Litkovski juunioride kuni 71 kg kategoorias low-kick’i arvestuses 1. koha. Dmitri Pervuškin ja Anton Pavljušenko tulid medalivõitjateks.

2005. aasta novembris toimusid Tokyos teised KUDO maailmameistrivõistlused. Osales rohkem kui 35 riiki. Eestit esindas Sergei Kissel 250 ühiku kategoorias. Läbinud kaks ringi, kaotas ta pingelises võitluses mitmekordsele Venemaa meistrile Vassili Šarapovile ega pääsenud poolfinaali. Kokkuvõttes kuulus ta kaheksa tugevama hulka. See oli väga hea tulemus. Pärast meistrivõistluste lõppu toimusid seminar ja atesteerimine. Eksami ja normatiivide sooritamise tulemusena omistati Igor Golubevile 3. dan ja Genadi Demahhinile 2. dan.

2006. aastal saavutas Vladislav Smirnov Venemaa laste meistrivõistlustel 3. koha.

2007. aastal tulid Kaunases Leedu meistriteks Nikita Volossatov ja Vladislav Smirnov ning Aleksandr Litkovski saavutas 2. koha.

Aastatel 2006–2008 osales Eesti KUDO lastekoondis edukalt Läti, Leedu ja Eesti kick-poksi ning muay thai meistrivõistlustel.

2008. aastal registreeriti Eesti Daido-Juku Karate-do Liit ümber Eesti KUDO Föderatsiooniks, kuhu kuulus kolm klubi: „Tallinna KUDO Klubi“, juhataja Sergei Puzin, 1. dan; „KUDO Klubi OLIMP“, juhataja Roman Pjatakov, 1. kyu; „KUDO Klubi GLADIAATOR“.

Eesti KUDO Föderatsioon on EVSÜ (Eesti Võitlusspordi Ühendus) liige.

2008. aastal toimusid Eestis esimest korda „1. Eesti Võitlusspordi Avatud Mängud“. Samal ajal toimusid võistlused võitlus- ja sportlikus sambos, taekwondos, KUDO-s ja spordis chambara. Osales rohkem kui 370 sportlast neljast riigist.